- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroala majanduskasv kiirenes
Euroala majandus kasvas esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,4% ning aasta baasil 1%.
Majandust on toestanud nafta hinna langus alates 2014. aasta teisest poolest, euro nõrgem kurss ning ootused, et Euroopa Keskpank oma „rahatrükki“ majanduse ergutamiseks jätkab. Samas kõlavad hoiatused, et stiimulite toel kasv ei kesta, kui valitsused struktuursete reformidega tagant ei aita. Hulk riske on seotud ka Kreeka väljavaadetega.
„Peamine kasvuvedur oli odav nafta, Prantsusmaal ja Saksamaal andis esimeses kvartalis tarbimine olulise panuse,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Londoni Berenberg Banki vanemökonomist Christian Schulz. „Selle kõrval on euro kursi nõrgnemise ja Euroopa Keskpanga agressiivse stiimuli mõjud vähem selged. Netoeksport mõlemas riigis kahanes, euro nõrgema kursi mõju kaalus üles impordi paisumine kuna tarbijad kulutasid kütuselt kokku hoitud raha importkaupadele.“
Saksamaa SKP kasv aeglustus esimeses kvartalis oodatust enam, kuid analüütikud ei näe selles ohtu Saksa majanduse toibumisele. Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas SKP 0,3% ja aasta baasil 1%. „Saksamaa majandus tegi 2014. aasta lõpus muljet avaldava come-backi ja see majandusaktiivsuse tõusu trend ei ole muutunud,“ ütles Bloombergile UniCredit Bank AG ökonomist Martina von Terzi. Läinud aasta viimases kvartalis kasvas Saksa majandus kvartali baasil 0,7%.
Läinud aasta viimases kvartalis paigal tammunud Prantsusmaa majandus kasvas esimeses kvartalis kvartali baasil 0,6% ja aasta baasil 0,7%. Euroopa Komisjon ja IMF prognoosivad Prantsusmaale tänavu kolme kidura aasta järel enam kui 1% suurust SKP kasvu. Nii kiiret kasvu pole president Francois Hollande’i ametisse asumisest 2012. aastal seni nähtud.
„Prantsusmaa kasvunumber oli trendist kiirem,“ kommenteeris at Bayerische Landesbanki ökonomist Stefan Kipar. „Kasvu toetas vaid tugev era- ja avaliku sektori tarbimine, mis omakorda sai peamist tuge ajutiselt odavnenud nafta hinnast. Investeeringud ja kaubandus põhjustasid taas pettumuse."
Hispaanias, mis on läbi viinud reforme tööturu liberaliseerimiseks ja otsinud lahendusi hapuks läinud võlgade probleemile, oli majanduskasv esimeses kvartalis seitsme aasta kiireim, kvartali baasil 0,9% ja aasta baasil 2,6%.
Itaalia majandus kasvas kvartali baasil 0,3%, ületades ootused. Aasta baasil SKP ei kasvanud.
Balti riikidest vähenes Eesti ja Leedu SKP kvartali baasil vastavalt 0,3% ja 0,6%, kasvades aasta baasil 1,8% ja 1,5%. Läti SKP kasvas kvartali baasil 0,4% ja aasta baasil 2,1%.
Tänaseks andmed esitanud euroala riikidest oli aasta baasil languses vaid Soome SKP, kahanedes 0,1%. Kvartali baasil kahanes Soome SKP samuti 0,1%.
„Majanduse seis ja lühiajaline väljavaade on euroalal praegu helgem kui mitmel viimasel aastal,“ ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi 17. aprillil. Ta lisas, et struktuursete reformide aeglane tempo hakkab perspektiivis kasvu pidurdama.
Hetkel kuum
Ka Kreekast võib veel tulla suur negatiivne löök. Kreeka majandus on uuesti languses, esimeses kvartalis kahanes SKP kvartalis baasil 0,2%, kasvades aasta baasil 0,3%.
Esmaspäeval ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem rahandusministrite kõneluste järel, et läbirääkimistel Kreekaga abipaketi üle on hakatud kiiremini edasi liikuma.
„Kõik, mis me Kreeka kohta kuuleme, on kalkuleeritud optimism, kuna keegi ei taha võtta süüd riigi võimaliku euroalalt väljakukkumise eest,“ ütles Bloombergile Barclays Plc vanemökonomist Thomas Harjes. „Nüüd on Kreeka valitsusel aeg otsustada, mida nad teha tahavad.“
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele